Geavaheaddjit ja njuolggádusat

Sáhtát geavahit Polarbibblo guvtiin vuogin: sáhtát leat namaheapme dahje geavaheaddji. Dá lea erohus.

Namaheapme

Oaččot nama neahttasiiddus. It dárbbaš nama dahje eará dieđuid addit ja ii oktage neahttasiiddus dieđe gii don leat, eai doaimmaheaddjit eai ge eará mánát. Jus leat namaheapme it oaččo dieđuid doaimmaheaddjiiguin. Doaimmaheaddjit eai sáhte jearuhit dahje veahkehit du. Muhtun barggut maid leat sádden sisa eai soaitte almmuhuvvot dán dihte. Jus leat namaheapme it sáhte seastit bargguid dahje pac-man spealus leat buoremus searvvin. Don it sáhte searvat Vuorbádeapmái dahje min eará gilvvuiguin.

Geavaheaddji

Jus ráhkadat geavaheaddji Polarbibblos mii dárbbašit du e-poasta čujuhusa. Jus leat nuorat go 13 jahkásaš ferte du vánhen mieđihit ahte oaččot ráhkadit alcces geavahaeaddji siiddus.

Oaččot ieš válljet geavahan-nama neahttasiiddus. Doaimmaheaddjit ja eará mánát oidnet nama. Jus geavahat ovdanama ja goarggu sáhttet buot oaidnit dan. Geavahan-namas eai oaččo leat fasttes sánit, dahje soames eará olbmo namma. Ovda mearka dihte Messi dahje Greta Thunberg. Doaimmaheaddji sáhttá bissehit du barggu jus dus lea geavahan-namma mii rihkku njuolggádusaid.

Geavahan-nama ovdamunni lea ahte sáhtát seastit bargguid ja joatkit bargat maŋŋel. Sáhtát sáddet dieđuid doaimmaheaddjiide ja veahki oažžut bargguiguin. Sáhtát highscore-listtus searvat go spealat memory ja Sátnebivdu. Don sáhtát searvat Vuorbádeamis ja eará gilvvuiguin.

Geavahan-nama, e-poasta čujuhusa ja beassansáni it galgga earáide juohkit. Dalle sáhttet earát beassat du geavaheaddjái.

Vánhemiid mieđáhus

Jus leat nuorat go 13 jahkásaš ferte vánhen dohkkehit du geavaheaddji Polarbibblos. Lea dan dihte go mii seastit du e-poasta čujuhusa. Jus háliidat searvat Vuorbádeamis dahje eará gilvvuiguin mii seastit gaskaboddosaččat du nama ja čujuhusa. Dat leat du dieđut ja du vánhen ferte diehtit ahte mii seastit daid. Vánhen ferte dohkkehit dan.

Go ráhkadat alcces geavaheaddji ferte du vánhen dohkkehit dan Polarbibblos ja vuolláičállit dan namainis.

Vuoigŋadagusriekti

Dus lea oktonasriekti du čállosiida dahje govaide. Ii oktage eará sáhte čuoččuhit ahte son dat lea ráhkadan daid. Sáhtát geavahit teavstta dahje gova got háliidat, sáhtat almmuhit girjji, blogga čállit dahje filmma ráhkadit.

Don juogát barggu go sáddet dan midjiide. Don lohpidat ahte Polarbibblo sáhttá geavahit teavstta dahje gova. Polarbibblo ožžo vurket du barggu diehtovuođus, čájehit siiddus, geavahit barggu ovdamearkka dihte diktačoakkáldagas, ovdanbuktit dehe eará ládje geavahit du barggu nu guhká go mii dárbbašit ja mávssakeahttá. Jus bargu lea namaheapme oažžu Polarbibblo maid geavahit barggu márkanfievrredeamis.

Jus it háliit ahte Polarbibblo galgá šat geavahit du barggu fertet váldit oktavuođa doaimmaheaddjin dehe deavdit oktavuođaskovi gos siđat Polarbibblo sihkkut barggu. Mii váldit dušše barggu eret jus dus lea geavaheaddjikonttu.

Giitu go juogat bargguid miiguin!

Njuolggádusat

Polarbibblos mis leat njuolggádusat maid geavaheaddjit fertejit čuovvut. Juohkehaš galgá leat oadjebas ja bures boahtin siidui. Gávdnojit njuolggádusat got geavahat ja láhttet siiddus ja makkár sisdoallu teavsttain ja govain ožžo leat.

Jus rihkut njuolggádusaid doaimmaheaddji váldá oktavuođa duinna. Jus lea duođalaš dáhpáhus du geavaheaddji sáhttá oalát láhppot.

Njuolggádusat got geavahat ja láhttet siiddus

• Polarbibblo lea mánáide gaskkal 0 ja 18 jagi. Jus leat boarráset go 18 jagi ja sáddet barggu mii eat almmut dan.
• Geavahan-namas eai sáhte fasttes sánit. It oaččo geavahit eará olbmuid namaid, earot go du iežas.
• It oaččo geavahit eará olbmuid tevsttaid dahje govaid ja lohkat ahte leat ieš ráhkadan daid. Rihkut vuoigŋadaguslága.
• Jus čálát dahje sárggut olbmo gean dovddat (ovda mearka dihte skuvlarátna, oappá dahje viellja, oahpaheaddji) fertet lonuhit nama nu ahte daid ii sáhte dovdat. It oaččo čállit teavsttaid dahje sárgut govaid mat namuhit eará geavaheaddjiid Polarbibblos, jus it lea lonuhan geavahan-nama sis.
• It oaččo givssidit earáid du teavsttaiguin dahje govaiguin. It oaččo čállit dahje sárgut báháid eará olbmuid duogáža, osku, sohkabeali, agi, doaibmahehttejumi dahje sexualitehta birra.

Teavsttaid ja govaid njuolggádusat

Leat vehá earálágán njuolggádusat čállosiidda ja sárgumiidda. Oaččot muitalit árgabeaivvi birra ja mas don beroštat. Mii eat gieldde du čállit issoras, heahpadis ja unohas vásáhusaid birra. Ovda mearka dihte soađi, veahkaválddi dahje jápmima birra. Muhto dat ferte leat dehálaš du muitalusas. It oaččo unohastit dahje váivvidit geanage. Ovda mearka dihte: oaččot čállit givssideami birra nu ahte sáhtát vuosehit got givssideapmi lea. It oaččo čállit muitalusa givssideami birra jus anat dat lea somá dahje háliidat čalmmustahttit veahkaválddi.

Jus rihkut njuolggádusaid doaimmaheaddji sihtá du rievdadit čállosa. Ovttasráđiid čállibeahtti teavstta maid sáhttá almmuhit. Mii eat almmut gova mii rihkku njuolggádusaid.

Maid IT oaččo čállit dahje sárgut neahttasiiddus:

• Rasisma ja báhávuođaid. Ovda mearka dihte olbmuid duogáža, osku, sohkabeali, sexualitehta, doaibmahehttejumi dahje agi birra.
• Seksa, čissenávliid, cinnáid birra ja nu viidáseappot
• Issoras veahkaválddi ja jápmima birra
• Garuid dahje eará fasttes sániid

Váldde oktavuođa miiguin jus leat eahpesihkar njuolggádusaid ektui. Doaimmaheaddji dieđiha jus šaddá rievdadit du teavstta dahje gova.

Ráhkat geavaheaddji skuvllas

Jus oahpaheaddji háliida geavahit Polarbibblo oahpahusas ferte oahpaheaddji alcces ráhkadit geavaheaddji. Mii seastit du dieđuid ja e-poasta čujuhusa. Sáhttá dušše okta geavaheaddji juohke e-poasta čujuhusas, vállje dárkilit geavahan-nama. Šaddá oktasaš vuoigŋadagusriekti bargguide mat leat sáddejuvvon oahpaheaddji geavaheaddjiin.

Vuoigŋadagusriekti oahppilii

Fertet lassebarggu dahkat jus háliidat ahte oahppis galga leat vuoigŋadagusriekti iežas bargguide. Juohke oahppi vállje nama maid sestet skuvllas. Loahpat juohke barggu dáiguin sániiguin “dahkkon + máná namma”. Ale goassege čále máná duohta nama.

Oahppi priváhtta geavaheaddji skuvlaáiggi

Mánná ja vánhen ferteba ovttas ráhkadit geavaheaddji jus juohke mánás galgá leat sierra geavaheaddji skuvllaáiggi. Dan fertejit dahkat go leaba ovttas dihtora dahje telefuvdna guoras. Ferte maid gávdnot interneahtta-oktavuohta.

Leat go dus jearaldagat? Sáddes daid skovi bakte.