Maanakonvensjovne

Sveerje demokratije joe 100 jaepieh orreme. Gaajhkh geerve almetjh gïeh daesnie jielieh åadtjoeh jïenestidh. Gosse jïeneste åådtje meatan årrodh jïh nænnoestidh guktie laantem stuvredh. Demokratije mahte seamma goh almetjeståvroe.

Datne gie maana ih åadtjoeh jïenestidh, men læjhkan datne meatan demokratijesne. Gosse datne nuerebe 18 jaepijste jïjnjh aamhtesh gååvnesieh mah soptsestieh mïsse dov leah reaktah. Dah reaktah tjaalasovveme dïsse maam gohtje Maanakonvensjovne. Mahte gaajhkh veartenen laanth dan bïjre seamadamme mij Maanakonvensjovnesne tjaaleme. Sveerjesne maanakonvensjovne laake sjïdti tsïengelen voestes biejjien jaepien 2020.

Maahta jiehtedh demokratije Maanakonvensjovnine aalka. Jis ih leah åådtjeme dam mïsse reaktam åtnah, ij leah dellie man gåvva veartenem buerielaakan baajnehtidh. Maanah giej leah seadtoes hïejmem, buerie beapmoeh, viehkie gosse skïemtjes orreme jïh raeffesne åådtjeme jïeledh åajsoeh faamohkåbpoeh barkedh dïsse mïsse jaehkieh. Maanah gïeh buerie skuvlesne orreme jïh vijsieslaakan sijjen maahtoste åådtjeme nænnoestidh. Maanah gïeh åadtjoeh soptsestidh maam tuhtjieh, duestieh jiehtedh maam tuhtjieh gosse geerve.

Maanakonvensjovnesne 421 tsiehkieh gååvnesieh, mejtie gåhtjoeh artihkelh. Fïerhte artihkele lea mij joem bïjre mïsse maanah reaktam utnieh. Naaken daejstie artihkelistie joekoen vihkeles mijjese Polarbibblosne. Naemhtie dejtie maahta buerkiestidh:

• Artihkele 2: Gaajhkh maanah seamma vyörtegs. Eah naaken maanah edtjieh nåakebe utnedh jeatjabistie maanijste.
• Artihkele 6: Maanah reaktam jieliemasse utnieh jïh luhpiem evtiedidh. Reaktam jieliemasse ih dellie edtjh daarpehtidh dåarosne jallh nealkoste jaemielidh. Evtiedimmie buerie maanabaelie lea, muvhtem lïeredh, stååkedidh jïh lustestalledh.
• Artihkele 12, 13, 14 jïh 15: Maanah edtjieh maehtedh jiehtedh maam tuhtjieh jïh ussjedieh, jïh dejtie edtjieh goltelidh jïh jaehkedh. Åadtjoeh saaht mij Jupmelem jaehkedh, jallh ij naan.
• Artihkele 16: Maanah reaktam raeffesne oktegs jielemem utnedh. Kanne sïjhth man bïjre tjaeledh mij tjeakoes jallh barkoes? Polarbibblosne maahtah dam darjodh jïh ij guhte daarpesjh daejredh datne dïhte.
• Artihkele 23: Maanah giej naan heaptoeh edtjieh dam viehkiem åadtjodh maam daarpesjieh. Polarbibblosne voejhkelibie ussjedidh sæjroe aaj dutnjien edtja sjïehtedh gie kanne nåakelaakan vuajna jallh tuhtjie geerve lohkedh jïh tjaeledh. Gaajhkesh edtjieh domtedh buerie daesnie årrodh.
• Artihkele 30: Maanah gïeh unnebelåhkoe almetjh jallh aalkoe-almetjh sjïere reaktah utnieh. Sveerjesne maanah gïeh saemieh, sveerjesoemen jïh tornedaelien maanah, rovmerh jïh juvdelassjh. Datne gie nationelle unnebelåhkoe almetje jallh aalkoe-almetje reaktam åtnah, dov gïelese jïh kultuvrese. Dannasinie Polarbibblo daelie saemien gïeline jïh meänkieli gååvnese. Mijjieh barkebe jïjnjebh gïelide båetije beajjan buektedh.
• Artihkele 31: Maanah reaktam utnieh stååkedidh, lïegkedidh jïh eejehtidh. Kanne lyjhkh lohkedh, tjaeledh jïh spealadidh gosse eejehth? Polarbibblosne sïjhtebe dijjieh edtjede diekie båetedh dannasinie luste jïh tuhtjieh buerie daesnie slaajperdidh.

Sïjhth gaajhki reaktaj bïjre Maanakonvensjovnesne lohkedh?

UNICEF lea biehkie Ektie Nasjovnine jïh barka juktie abpe veartene edtja Maanakonvensjovnen mietie dåemiedidh. Dej lea åenehks versjovne Maanakonvensjovneste daesnie.