Till navigering av sidans innehåll Till övergripande innehåll för webbplatsen

Utnije jïh njoelkedassh

Datne maahtah Polarbibblom göökte vuekiej mietie provhkedh: goh nommehth, jallh goh utnije. Naemhtie dah göökte joekehtedtieh.

Nommehth 

Datne nommem webbesijjesne åadtjoeh naan bokstaavigujmie. Ih mijjese daarpesjh naan govlehtimmiebïevnesh vedtedh jïh ij gie gænnah webbesijjesne åadtjoeh daejredh gie datne, ij redaktööre jallh jeatjah maanah. Goh nommehth IH maehtieh naan bïevnesh redaktööreste åadtjodh. Eah redaktöörh maehtieh datnem gihtjedh jallh viehkiehtidh dejnie mejnie buakteme. Dan åvteste kanne naan dejstie dov aamhtesistie bæjhkoehtuvvieh. Goh nommehth ih dejtie dov aamhtesidie maehtieh spååredh jallh meatan årrodh dennie highscore-læstose Pac-Man sijjesne. Ih gænnah maehtieh meatan årrodh Gærja- jïh plaerievuerpesne jallh mijjen naan jeatjah gaahtjemisnie.  

Utnije 

Jis veeljh kontom Polarbibblose tseegkedh dov mejladressen mietie gihtjebe jïh mejtie 13 jaepijste båarasåbpoe jallh nuerebe. Jis nuerebe dellie dov åelie-almetjh (dov eejhtegh) tjuerieh jååhkesjidh gosse kontom sæjjan sïjhth tseegkedh.  

Kontojne maahtah åtnoenommem jïjtje veeljedh mij dov nomme sijjesne sjædta. Redaktöörh jïh jeatjah maanah dam nommem maehtieh vuejnedh. Tjoerh mujhtedh jis veeljh dam dov åvtenommem jïh hïejhtesnomme tjaeledh dellie gaajhkesh dam maehtieh vuejnedh. Ij åtnoenomme naan vesties baakoeh jallh nomme naan rïektes almetjasse åadtjoeh årrodh, v g Messi jallh Greta Thunberg. Redaktööre maahta nyöjhkedh dam dov aamhtesem bæjhkoehtidh jis dov lea åtnoenomme mij njoelkedassi vuestie lea. 

Dïhte mij buerie utnijekontojne maahtah dejtie dov aamhtesidie spååredh jïh dejgujmie mænngan barkedh. Aaj maahtah redaktööride bievnedh jïh dejstie viehkiem dov aamhtesigujmie åadtjodh. Maahtah meatan årrodh highscore-læstosne Pac-Man sijjesne, meatan Gærja- jïh plaerievuerpesne årrodh jïh mijjen jeatjah gaahtjemisnie. Tjoerh mujhtedh dov åvtenommem, mejladresse jïh baahtsemebaakoe dov kontose lea bïevnesh maam ih jeatjabidie åadtjoeh vedtedh. Dellie naan jeatjah dov kontose maahta tjaangedh. 

Eejhtegi luhpieh

Jis datne nuerebe enn luhkiegolmen jaepien, dellie dov eejhtegh jallh dov åelie-almetje    tjuerieh luhpiedidh datne maahtah kontom Polarbibblosne darjodh. Dïhte dannasinie mijjieh dov mejladressem spåårebe. Jis datne sïjhth Gærja- jïh plaerievuerpesne jallh jeatjah gaahtjemisnie meatan årrodh dov rïektes nommem jïh adressem veajkojne spåårebe.  Dah dov persovnedaata. Dov eejhtegh jallh dov åelie-almetjh tjuerieh daejredh mijjieh dov persovnedaata spåårebe. Dah aaj tjuerieh dov kontose jååhkesjidh. 

Gosse dov kontom tseegkh dov eejhtegh jallh åelie-almetjh tjuerieh rovhtese dïedtedh dov Polarbibblon kontose dåhkasjieh jïh sijjen nommine jååhkesjieh.  

Maadthdarjomereakta

Gosse teekstem tjaaleme jallh guvviem guvviem dorjeme mij barre dov jïh mïsse oktegh reaktoem åtna. Ij guhte maehtieh jiehtedh dah teekstem jallh guvviem dorjeme. Datne maahtah dam dov teekstem jallh guvviem provhkedh guktie sïjhth, v g gærjam tjaeledh jïh olkese vedtedh, bloggem jallh filmem darjodh. 

Gosse mijjese seedth dam maam dorjeme dellie mijjine juakah. Dellie dåajvohth Polarbibblo teekstem jïh guvviem åådtje ovmessielaakan nuhtjedh. Polarbibblo dejtie dov teekstide sijjen daatabaasine våårhkedidh, dejtie nuhtjedh v g diktetjåanghkosne, vuesiehtidh jallh jeatjahlaakan dov teekstem provhkedh dan guhkiem maam daarpesjibie jïh namhtah maaksojne.  

Gæjhtoe ihke sïjhth mijjine juekedh dam maam dorjeme! 

Njoelkedassh

Polarbibblosne muvhth njoelkedassh maam datne jïh jeatjah utnijh tjuerieh goltelidh. Dle dannasinie gaajhkesh edtjieh seadtoes sajtesne årrodh jïh damtedh buerie desnie årrodh. Njoelkedassh gååvnesieh guktie edtjh sajtem provhkedh jïh guktie desnie dåemiedidh jïh mij lea luhpie dov teekstine jïh guvvine utnedh.      

Jis naan dejstie njoelkedassijste tsööpkh dellie akte redaktööre datnine båata govlehtidh. Jis gaaje geerveligke dellie dov konto maahta gaptjelostedh. 

Daesnie dah njoelkedassh guktie edtjh sajtem provhkedh jïh guktie desnie dåemiedidh.  

  • Polarbibblo lea maanide 0 – 18 jaepiej gaskem. Jis båarasåbpoe jïh maam daase buakta ibie dam båetieh bæjhkoehtidh.  
  • Jis kontom sajtesne tseegkh ij naan vesties baakoeh åtnoenommesne åådtje årrodh. Ij gænnah nomme naan rïektes almetjasse åadtjoeh årrodh, barre dov nommem. 
  • Ih naan jeatjeben teekstem jallh guvviem åadtjoeh provhkedh jïh jiehtedh datne dam dorjeme. Dam gohtje plagiat jïh maadthdarjomereakta laaken vuestie.  
  • Jis teekstem åehpies almetjen bïjre tjaala jallh guvviem destie darjoeh (v g klaassevoelpeste, åerpienistie jallh dov lohkehtæjjeste) dellie tjoerh orre nommem dejtie vedtedh olles dejtie damth. Ih åadtjoeh teeksth tjaeledh jallh guvvie stealladidh jeatjabistie daennie Polarbibblosne bielelen orre åtnoenommem dejtie vedtedh. 
  • Ih dov teekstine jallh guvvine åadtjoeh jeatjah utnijidie jallh almetjidie ålkoestidh jallh dejtie jåasaridh. Ih åadtjoeh vesties aath tjaeledh jallh guvviedidh gustie almetje båata, dej religijovnen jïh åeliej bïjre, gïem lyjhkoe, jis gie naan svïhtjemeheaptoe åtna jïh man båeries.  

Njoelkedassh tjaalegidie jïh guvvide 

Dah njoelkedassh gosse maam tjaeledh jïh guvviedidh ånnetje joekehtedtieh. Mijjieh sïjhtebe datne åadtjoeh dov aarkebiejjien bïjre soptsestidh jïh dagkerh mestie murredh. Dannasinie luhpiem åtnah dovne iskeres jïh isvelihks aati bïjre tjaeledh, jïh aati bïjre mestie skaamesjh,   v g dåaroeh, julmies dahkoeh jïh karaktærh jaemieh. Men dellie aaj edtja vihkeles årrodh dïsse mïsse sïjhth soptsestidh.  Ij dannasinie sïjhth gïem håjnoedidh jallh guhte edtja  skaamasjadtedh. Vuesiehtimmien gaavhtan: åadtjoeh soptsesem tjaeledh gusnie gie irhkesåvva jis sïjhth vuesiehtidh guktie irhkeme maahta årrodh. Men IH ÅADTJOEH soptsesem tjaeledh gusnie guhte irhkesåvvaeldh dan åvteste datne tuhtjh dïhte luste jallh rantan gaavhtan. 

Jis daejtie njoelkedasside tsööpkh redaktööre gie dov aamhtesem vuartesje datnem stillie dov tjaalegem jeatjahtehtedh. Dåtnoeh ektesne berkeden tjaalegem buektedh mejtie gåarede bæjhkoehtidh. Jis lea guvvie mij njoelkedasside tsööpkie ij dam maehtieh bæjhkoehtidh. 

Aaj njoelkedassh gååvnesieh maam IH GÆNNAH sajtese åadtjoeh tjaeledh jallh guvviedidh: 

  • Rasistiske jïh vesties aati bïjre. V g dagkerh gustie almetjh båetieh, dej religijovne, dej tjoele, gïem lyjhkoe, jis naan svïhtjemeheaptoem utnieh jallh man båeries.  
  • Sex, tjommh, deampah jïh nemhtie vielie 
  • Vïrre mij leajpeske jïh dagkerh julmies dahkoej bïjre jïh jaemede 
  • Vesties gyrredimmieh jallh tjoelebaakoeh (men dagkerh gyrredimmieh mah ij man an vestie maahta tjaeledh, goh bajhke, haatjen jïh dagkerh) 

Jis ih rikti daejrieh jis dam maam sïjhth soptsestidh mijjen njoelkedassi vuestie maahta mijjine govlehtidh daesnie mijjen govlehtallemegoerine. Redaktööre aaj maahta datnine soptsestidh gosse dov tjaalegem jallh guvviem vuartasjieh. 

Utnijem skuvlesne tseegkedh

Gosse datne lohkehtæjjine sïjhth Polarbibblom skuvlesne provhkedh dellie aaj datne gïeh utnijekontom tseegkh. Dah dov persovnebïevnesh mah dellie spååresuvvieh leah dov mejladresse. Barre aktem kontom fïerhten mejladressese gåarede utnedh, juktie tjoerh veele ussjedidh magkerh utnijenommem veeljh.  Maadthdarjomereaktam dejtie aamhtesidie mah dov lohkehtæjjakontose seedtesuvvieh kollektijve sjidtieh.  

Jïjtse maadthdarjomereakta learoehkasse 

Sïjhth maana gie teekstem tjaala edtja jïjtse maadthdarjomereaktam teekstese utnedh dellie tjoerede aktem vielie momeentem darjodh. Darjoejidie naemhtie: Baajh fïerhten maana aktem aliasnommem veeljedh maam skuvlesne spååroe. Orrijh fïerhtem aamhtesem jïh tjaelieh ”Tjaaleme + maanan aliasnomme”. Aellieh gåessie gænnah maanan rïektes nommem tjaelieh. 

Jïjtje utnije learoehkasse skuvletïjjesne  

Jis sïjhth fïerhten maana edtja jïjtje kontom skuvletïjjesne utnedh dellie maana dam tjuara tseegkedh sov åelie-almetji ektine. Dam tjuerieh darjodh seamma sijjesne gusnie daatorem, tellefovnem jallh paddam utnieh jïh internehtem.   

Jis dov leah gyhtjelassh? Seedth mijjen sæjjan govlehtallemegoerine.